Posted in Luuletused on 23. jaan. 2011| Leave a Comment »
Sõber, sa tee mulle väits,
hea Lapi puss kuluks ära;
me metsas liig’ sageli kuulda
mootorsaagide mõrkjat müra.
Jah, sõber, tee mulle väits,
ta abil kõik tööd teen ära;
sest mootorsae-usulist “venda”
vennaks hüüda mina ei taha!
Siis sõber, tee mulle väits,
ehk laulab ta viimaks mu käes;
ja kunagi unustud rajal
las meist mõlemast mälestus jääb.
(23. jaanuar 2011, Tartu)
Posted in Mõtisklused on 16. jaan. 2011|
Posted in Mõtisklused on 15. jaan. 2011| Leave a Comment »
Ootan ja mõtlen…
Mingi julmalt õnnetu tunne hiilib hinges ringi. Täna ei jõudnudki Viljandisse. Andke andeks, sõbrad! 😦 Ma loodan, et sisetunne valetab…väga loodan…
Õhk on väljas nii külm, et ilmselt külmutaks mu südame ja saaks kergem.
“Lumi, ära külmeta südameid,
nad tuksuvad, tuksuvad veel.
Lumi, ära külmeta südameid,
nad kohtuvad olematul teel…”
Posted in Mõtisklused on 14. jaan. 2011| Leave a Comment »
Ma tahaks olla praegu patareide peal töötav ükskõik-mis-asi, võtta patareid välja ja neid laadida…kaua.
Ilmselt on ikkagi nii, et kõik, mis algul hiilgab, ei ole lõpuks mitte kulla poolegi. Võib-olla tuleb varsti asukohta vahetada, sest mul on küll seisukoht, aga istekoht muutub järjest ebamugavamaks.
Õudusunenäod on sagedased külalised millegipärast – eks ikka ebamugava tooli tõttu…ebamugavas ruumis.
Hetkel on väga mugav…kodu jääb alati koduks. 🙂
Posted in Mõtisklused on 11. jaan. 2011| Leave a Comment »
Tulin jämmilt. Jäine tee, tööd sellega niikuinii ei saa…
Aga juttu sain puhuda päris kibedasti – jutt ise ei olnud kibe, pigem õpetlik noorematele kolleegidele. Jaa, ka nemad märkavad akadeemialaste egosid… Kurb, väga kurb…
Nüüd ma enam ei varja, mul on siin koolis viimane aasta ja ütlen ning hoiatan kõiki oma eriala inimesi selle eest, mis nendega siin võib toimuda. Ei räägiks, kui ise poleks seda kõike üle elanud.
Noh, jah.
Las ta olla – küll on hea, et keegigi saab aru ega lange kiituste ohvriks, et temast ei saaks järjekordne hüpiknukk või pailaps eneseteostusvajaduse käes vaevlevale töökohast ilma jääda kartvale õppejõule.
Ja nii on, nagu elu käib! 😉
“Kolm duuri ja…tõde”.
Posted in Mõtisklused on 10. jaan. 2011| Leave a Comment »
Kuidas sooritab akadeemia tudeng enesetapu?
Ronib oma ego otsa ja hüppab sealt alla.
Meie elu on nagu Argentiina seebikas:
üks teeb tööd ja kümme õpetavad, mida ta valesti teeb, aga ei näita ette, kuidas õigesti teha.
Posted in Mõtisklused on 1. jaan. 2011| Leave a Comment »
Sada seljapainutust teile, vanad ja targad!
Maa on alt vett täis. Sellep. ei vaju põhja, et on “enge all”. (ERA II 133, 244 (44) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. – Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003).
Silmatera on ümmargune. Sellep. paistab ümmargune ka taevas. Kui silmatera oleks kandiline, siis paistaks kandilisena ka taevas. (ERA II 133, 244/5 (45) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. – Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas Eda Pomozi 2001).
Niisiis – kui teile tundub, et taevas muutub kandiliseks, peaksite järgi vaatama, kas äkki viga pole mitte teie silmaterades! 😀 Selliseid kilde leiab vähe, aga neid on. Mõnikord tekib tunne, et noored ei taha (olin ise ka selline!) usaldada “kuiva maad”, mis on neile vanemate ja vanavanemate poolt ette näidatud, vaid peavad kohe põlvini s**a sisse sattuma. 😉 Aga jah:”Kui oled juba kaelani s**a sees, siis ei tasu pead norgu lasta!” See on minu jaoks terve Viljandi kooli parool, sest iseloomustab (eriti, kui ma siin oma punkte kokku loen) minu hetkeseisu temaga seotult kõige paremini.
folkar 