Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 30. juuli 2011

“…Neiuke kui inglike
tõuseb vara tunnil.
Ega ta muud ei armasta
kui roosiaias kõndi’!…”

Eile ja täna olid minu elus kaks üle aegade ilusamat päeva Viljandis.
Pärast “TÜ VKA Allstars’i” kontserti läksime “Öisele sussisahistamisele” Aida suurde saali. Sel öösel olid esinejateks “VEM” ning “Ülemakstud rentslihärrad” (Lauri ja Tarmo, noh!). Loomulikult ootasin ma piki silmi viimaste esinemist, kuigi ka “VEM”-i lugude järgi oli hea jalga keerutada. Ning neid vanu tuttavaid Tartu tantsuklubi aegadest oli seal piisavalt. Aitäh neile! 🙂
Ning kui olin oma tantsutiiruga sattunud loo lõppemise ajaks lava ette, siis ütles Lauri:”Ja nüüd tuleb lugu pühendusega Annikale, kes sellel aastal lõpetas Viljandi Kultuuriakadeemia…” Järgnes “Kõik kuldsed kullernupud”, mis on ka Siberi-eestlaste repertuaarist, aga Eestist sinna kaasa võetud. Selle loo tantsisin ja laulsin Maarja ja Merikesega. Väga äge!
Ega kell 03:00 siis veel pidu läbi olnud! Lauri ja Tarmo ning nendega ka endisel kontsert-olengul laval liitunud “Harju mehed” lasid laulu lahti Aida ees, kus pidu jätkus umbes kella 05:00ni hommikul. Tabasin end sel hetkel mõttelt, et miks ma õppimise ajal sellist Viljandit ei näinud. Siis oleks minu õnn olnud täielik. Aga – mis siin enam! 😀
Lõpuks maandusime laialipudenenud lauluseltskonna “jäänustega” Aida rõdul, kus Lauri ja Tarmo mulle pärast mu mustlaslaulu eest nõutud raha piipu lasid tõmmata. Ay, tsõganka! Ma armastasin elu sellel hetkel ja kõike seda, millega olin need neli aastat Viljandis tegelenud. Nüüd on “lõikusaeg”…
Kui Aidast spordihoonesse ööbima jalutasin, kohtasin Kuuvarju, kellega sai külmast värisevate käsivarte kiuste spordihoone trepil filosofeeritud. Jaa, ka sellist vestlust olin ma kaua oodanud. Kõik minu elus on korras, nagu L.-i kaardid ennustasid! Kõik on HEA! 🙂

Ma sain RE-le kohale eesti ja soome-ugri keeleteadusesse!!! Mis nüüd enam viga elada! 😀

Aitäh!

Advertisements

Read Full Post »

Niisiis on tänasega läbi saanud nii Hansapäevad kui ka Europeade’i festival Tartus.
Minu jaoks algas kogu see melu 20. juulil lauluväljakul avakontserti vaadates. Ja kuigi ma pean lugu iga rahva muusikast, pean ma siiski nentima: kui slaavlasi/ungarlasti/mustlasi pole, siis pidu ei lähe! Särtsu pole! 🙂 Ei jõudnud ausaltöeldes seda sakslaste “ilutammumist” ära vaadata. Ilmselt on asi selles, et eesti tantsud on ju suuremas osas sarnased, eriti uuemad, 19.saj. omad. Aga ikkagi – kultuur on kultuur. Ja sellest pole midagi.
22. juuli möödus rahulikult viiulit ja hiiu kannelt tutvustades. Rahvariideid polnudki kaua selga saanud, oli hää võimalus neid taas “tuulutada”. Kohtasin ka punti vanu sõpru Viljandi päevilt.
Laupäeval (23. juulil) esinesime õpilasega Maalinna (Pirogovi plats) laval. Tubli vapper väike neiu! 🙂 Olen tema üle uhke! Lisaks kohtusin ka ühe “ammu kadunud” sõbraga, keda pole vist peaaegu 4 aastat näinud! Õnn missugune! Igatahes: hingerahu tuli tagasi, nüüd on mu eluga rahulolu täielik! Aitäh!
Järgnes mustlasansambliga laulmine. Seda ootasin ma päevast kõige enam, sest see meeldib mulle lihtsalt kõige rohkem. Kurb oli vaadata, kuidas ajalooliste tantsude ajal inimesed minema läksid, et naaseda iiri ja mustlastantsu ajaks…ning kui rahvatantsijad (ehkki see tundus armas seltskond) alustas, olid pervedele ainult minu vanemad (viisakusest!) ja murul põõnavad ebakained järele jäänud. Kurb! 😦 Mul oli tõsiselt kahju. Aga juba viis tee mind, S.-t ja L.-t linnast välja pulma-aastapäevale esinema. See oli lahe! Ma pole ammu ennast nii vabalt tundnud, nii palju naernud. Pinge oli maas, oleks tahtnud veel ja veel laulda.
Ma tõesti imetlen nii S.-t kui L.-t, nad on tõeliselt tugevad naisterahvad, nagu on ka mu oma ema, aga ilmselt võõraste puhul märkab seda rohkem. Ja selle eest ma austan meie mustlastantsijatest just neid kaht kõige enam. Võib-olla on asi ka selles, et me suhtleme kõige rohkem omavahel? Ei tea, aga see, mis on, on võrratu! 🙂
Aitäh, L., S., A. ja K.!

Read Full Post »

Nii, mul oli valida: kas RE ja kehvem haridus või REV ja tugevam. Valisin viimase, aga see tähendab ainult üht: teatud inimeste ülemvõimu iga mu liigutuse üle, õppelaenu ja muud pahna. Aga see tähendab ka tartu keelt, murdeid, rahvaluulet, korralikku üliõpilaselu ja uusi tutvusi, samuti elu kodulinnas, kus peavarju eest ei pea maksma. Kumb siis parem oleks? 😀
Hea küll – las nad kahekesi arvavad, et suudavad mind “ohjes hoida”, see ei õnnestu neil niikuinii. Seesmiselt olen ikkagi vaba: nad ei saa keelata mul teisiti mõelda ja vahel ka niisama istuda ja olla. Küll ma saan kõigega hakkama, mis on vaja teha. Üks on aga kindel: õpetajaks tahan ma saada! 😉

Aitäh selle võimaluse eest!

Read Full Post »

Ehh, raske on kirjutada…
Mulle pakuvad hetkel huvi seto naiste eluloolaulud ja nende kohta kirjutatud artiklid. Kui saaks veel rohkem teavet,… 🙂
Mõnikord on mul tunne, et olen justkui seal elanud…miks? Ei tea, vist pea “aurab” juba. 😀 Nii oma on mulle nende naiste valu, eneseväljendus ja rõõmud-mured. Jah, kes teab. Igatahes tahaksin veel rohkem lugeda.
Nüüd asun aga nn “kohustusliku kirjanduse” kallale – ülikool!

Aitäh!

Read Full Post »

“…Lapsed saavad mu laulud,
sõbrad mu südame…”

Täna on imelik päev.
Kõik on justkui unenäos: miski ei paista tõeline. Ja põnev on. Kui ainult need, kes tahavad oma suures hoolivuses minu eest kogu mu elu ära elada, ei segaks nii palju…(vabandan!). Ja ometi – mida kõike suudab üks soundtrack inimesega teha! 🙂 Elu muutub kümme korda ilusamaks kui varem…ja siis…siis lõhutakse see jälle ära.
Aga nii see elu käib. Kas sa, Annika, tõesti ootasid midagi muud? Naeruväärne! 😀 Mõned asjad ei muutu iialgi! Ja see on omamoodi hea, siis tead, mida oodata, ei tule suuri üllatusi. Ent just üllatusi ma ootangi, sest igav on, meeletult igav – ma ju võin lugeda ja mööda linna kõndida, aga…käed on tühjad ja pea on ka tühi, ainult süda ihkab kuhugi, mille nimi on “Ei-tea-kus” ning silmad otsivad uusi nägusid, kartes/lootes (?) näha vanu tuntuid.
Jah, imelik on see Tartu linn hetkel, kuigi ma ei vahetaks seda linna mitte ühegi teise vastu terves maailmas. Reisida – jah, tahan! Aga…alati peab olema lõke, mis on ainuke…

Read Full Post »

Väike kokkuvõte

“Vii vihma Vennemaale,
aja hoogu Harjumaale!
Vennemaal vili põlenessa,
Harju aida kõrbunessa.”


Ehh, no tegelikult oleks ikka siin Tartumaal ka vihma vaja, muru kuivab, õhku pole. Aga eks varsti läheb paremaks. Ootan muu hulgas ka uudiseid oma tulevasest õppimiskohast… No on ikka närvinärimine! 🙂 Teen siis vahepeal väikese kokkuvõtte, mis ees ootamas:

19. juuli – mustlastega “Kalinkas”
20. – 24. juuli – Tartus Hansapäevad ja muu trall (viiuli õpituba ja mustlased!)
28. – 31. juuli – Viljandi folk
millalgi augusti alguses – mustlaslaager Haapsalus

Niisiis, selline hakkab minu suvi välja nägema. Kahju, et seekordki ei jõua Hiiu folgile, kunagi tahaks ikka ära käia, ammu juba plaanis. 😦
Ja siis loodan, et jõuan ka Kihnu, mind oodatakse seal. Lähen selgitan ja seletan jälle üks nädala jagu, mis ja kuidas. Pealegi on mul tutvumine Eesti saartega pooleli jäänud. Muhu, Ruhnu, Hiiumaa, Vormsi – kõik need ootavad alles. Olin oma “Lõuna-Eesti-lummuses” teised ilusad paigad ära unustanud. Nüüd on aeg! 🙂
Ja siis veel, et…”Ütsiotsõ” cd soetamine kuulub mu homsesse kulutustetabelisse! 😀

Olge terved, kõik, kes mind teate!

Read Full Post »