Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Luuletused’ Category

Ai-ai,…

Uinusin ma magama,
hobune läks kaduma.
:,:Ai-ai, hull noor mees,
kus on valge hobune?:,:

Läksin mina Kuulta küsima,
Päeva käesta paluma.
:,:Ai-ai, hull noor mees,
kus on sinu hobune?:,:

Kuu ei kuulnud küsimist,
Päeva palju palumist.
:,:Ai-ai, hull noor mees,
kus on valge hobune?:,:

Leidsin suitsed saarepuult,
võtsin päitsed pärnapuult.
:,:Ai-ai, hull noor mees,
kus on valge hobune?:,:

Panin mina päitsed palama,
suitsed suisa sulama!
:,:Ai-ai, hull noor mees,
kus on sinu hobune?:,:

Siis tuli hobu tulema,
raudakapja Rootsimaalt!
:,:Ai-ai, hull noor mees,
siin on sinu hobune!:,:

(23. lehekuu päev 10225)

Advertisements

Read Full Post »

***

Kuidas sa tead, et kusagil udus
keegi sul valguse läitis?
Kes oli see, kes aegade peekri
vaid sinu janule täitis?

Kuidas sa tead, et teistegi silmis
oled seesama, kes ise?
Raputab helmed kiiskavalt keelt
üksainus täppi läin’d vise…

Kas on siis mõtet kuulda ja näha
rohkem, kui teistele anti;
kui sinu enda seinad vaid näevad
sind nagu lolli või santi?

Kus on su maa või maja või ase,
kuhu sind maha kord pandi?
Mis on su lugu või elu ja meel,
kas sulle kuulajaid anti?

Nii sa siis lähed, käes helmestest kee –
valguski valatud vaati;
udu on selgin’d su taga ja ees,
kuid pole vete peal paati…

Read Full Post »

Kui sa vaatad,…

Kui sa vaatada, vaata ilu;
koledust ei kunagi!
Kui sa kuulad, kuula tõde;
valet mitte iialgi!
Kui sa usud, usu headust;
kurja mitte kunagi!
Kui sa otsid, otsi valgust;
pimedust ei iialgi!
Kui sa astud, astu sirgelt;
küürus mitte kunagi!
Kui sa räägid, räägi tarkust;
rumalust ei iialgi!
Kui sa tunned, tunne rõõmu;
kadedust ei kunagi!
Kui sa võtad, võta oma;
võõrast mitte iialgi!
Kui sa palud, palu Taevast;
Kuradit ei kunagi!

(maal: N. Bessonov)

Read Full Post »

***

Sõber, sa tee mulle väits,
hea Lapi puss kuluks ära;
me metsas liig’ sageli kuulda
mootorsaagide mõrkjat müra.

Jah, sõber, tee mulle väits,
ta abil kõik tööd teen ära;
sest mootorsae-usulist “venda”
vennaks hüüda mina ei taha!

Siis sõber, tee mulle väits,
ehk laulab ta viimaks mu käes;
ja kunagi unustud rajal
las meist mõlemast mälestus jääb.

(23. jaanuar 2011, Tartu)

Read Full Post »

***

Sind ristiveega võieti,
kui kord sündisid.
Millestki ei aru saanud,
nutsid vaikselt vaid.
Ei võinud teada siis ju veel,
mis on õige tee.
Ammu juustest maha pestud
ristimärgi neet.

Sul juua anti karikaist,
mis ju kergem sai.
Omatahtsi avastasid
uusi kaugeid maid.
Nii osaks sulle antigi
kõiges kahelda;
igaüks sest oma usku –
lugu õpetas…

Põlgasid sa võõras uimas
oma isamaad.
Näis ta sulle siis ehk valus,
vastuvõtmata?
Ajapikku aru said sa,
et on igal lool
oma tume, oma hele,
tundmatugi pool.

Lõpuks enda avastasid,
pilt läks selgemaks;
oma metsahiide läksid
järgi mõtlema.
Nüüd naerdes vaatad tagasi,
meenub kui kõik see.
Läbi käia siiski vaja
oli kogu tee.

Võtsid ahju pealt siis kandle,
torupilli ka;
hääle andsid varasalve
regivärsina.
Koju jõudsid väsinuna,
aga virgunult.
Koju jõudsid, pääsulind, sa
oma rännakult!

Read Full Post »

Ahi

Oh ahi, ahjukene armas,
su juures hea on istuda,
kui sajab või on tali väljas;
kui külm teeb liiga hingele.

Rjasnja õhtud

Ma tules, kallis lohutajas,
teen mõtted puhtaks teravaks;
just nii kui sepa ääsileegis
saab tera läik’vaks, vahedaks.

Su juures, ahjukene armas,
kord õde-venda mängisid
ja vanaema soojad pihud
neil valmis tegid sängisid…

Kuid lapsed suureks said ja läksid,
jäi ahi tuppa ootama –
ehk keegi tuleb veel ja süütab
ta kustun’d südant põlema!

(suvi 2008 Rjasnja k., Venemaa)

Read Full Post »

Võõrad ei kuule…

Võõrad ei kuule ja võõrad ei tunne.
Kui seletad, siis ei saa aru.
Omad on lained ja omad on tuuled,
mis andsid sul’ keele ja laulu.

Kunagi mõistad, et taevas ja meri
ei olegi igal pool samad.
Lainetab sinus su kodune veri,
mis kaldale ükskord sind kannab.

Andke mul mõla ja andke mul vene –
ta koju, ta koju mind kannab!
See pole oma ja see pole võõras,
mis sunnib mind Põhjamaa randa.

(30. oktoober 2010, Viljandi)

Read Full Post »

Older Posts »