Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 13. märts 2011

Soovitan soojalt :)

Käin ajaga kaasas ja kirjutan üles, mis filme olen vaadanud. Üldiselt on need just niisugused filmid, mis mulle endale hullult meeldivad. Ülejäänud ei jää ju meeldegi. 🙂

“Spring, summer, fall, winter and spring” (Korea, Kim Ki-Duk)
“The Bow” (Korea, Kim Ki-Duk)
“3-iron” (Korea, Kim Ki-Duk)
“Bollywood/Hollywood” (India, 2002)
“My Name Is Khan” (India, 2010)
“Devdas” (India, 2002)
“Kal Ho Naa Ho” (India, 2003)
Mission Kashmir” (India, 2000)
“Water” (India, 2005)
“Swades” (India, 2004)
“Umrao Jaan” (India, 2006)
“Taare Zameen Par” (India, 2007)
“Elizabeth I” (UK, 1998)
“The Mask of Zorro” (USA, Saksamaa, 1998)
“Juana la Loca” (Hispaania, 2002)
“Beowulf” (USA, 2007)
“Beat the Drum” (Lõuna-Aafrika, USA, 2003)
“Dances With Wolves” (USA, 1990)
“Dreamkeeper” (USA, 2003)
“Grey Owl” (UK, Kanada, 1999)
“Big Bear” (Kanada, 1998)
“Nikki, Wild Dog of The North” (USA, Kanada, 1961)
“Shadow of The Wolf” (Kanada, Prantsusmaa, 1992)
“Serko” (Venemaa, Pransusmaa, 2006)
“The Cave of The Yellow Dog” (Mongoolia, Saksamaa, 2005)
“Kautokeino mässajad” (Norra, 2008)
“Kukulind” (Venemaa, 2002)
“Hunditapja” (Venemaa, 2006)
“Genghis Khan” (Hiina, 1998)
“Mistress of Spices” (India, UK, 2005)
“Frida” (Mehhiko, 2002)
“Linnutee tuuled” (L. Meri, 1078)
“Veelinnurahvas” (L. Meri, 1970)
“The Story of The Weeping Camel” (Mongoolia, Saksamaa, 2003)
“Taras Bulba” (Venemaa, 2009)
“Põrgu kroonika” (Venemaa, 2007)
“Mustlanna Aza” (Venemaa, 1987)
“Mustlaslaager läheb taevasse” (Venemaa, 1975)
“Kasakad” (Venemaa, 1961)
“Kubani kasakad” (Venemaa, 1950)
“Hundiseaduse aegu” (Eesti, 1984)
“Laanetaguse suvi” (Eesti, 1979)
“Nukitsamees” (Eesti, 1981)
“Karoliine hõbelõng” (Eesti, 1984)
“Taarka” (Eesti, 2008)
“Kihnu naine” (Eesti, 1973)
“Ukuaru” (Eesti, 1973)
“Viimne reliikvia” (Eesti, 1969)
“Röövlitütar Ronja” (Rootsi, Norra, 1984)

Noh, praeguseks aitab ka… 🙂

Read Full Post »

by K. Kaljurand

“…Ma laulan läbi murede,
läbi leinatse südame.
Silmist veereb rinnuleni,
rinnulta süämeleni,
südämelta polvilleni,
polvilt veereb varvastelle.
Säält tema mahaje juokseb.
Siit saab küla karja juua,
valla juua varsukased…”

 

Jõud on jälle otsas.
Kui palju peab inimene selleks tegema, et ta viimaks oleks inimene (teiste, mitte enda jaoks)? Ilmselt ei lange minu arvamus siin just sageli teiste omaga kokku.
Eile oli tore päev – niisiis, jälle sain kinnituse, et üt’s päiv ei ole tõõsõ veli. Kahju. Ometi on nüüd suuremad kirjatööd ära tehtud. Jube! Ja nemad veel loodavad, et tulen magistrisse mingile uurija suunale! 🙂 Naerukoht.
Ma ei salli seda, kui mul on oma plaan, mis peab päeva jooksul täidetud saama, aga keegi tuleb ja teeb selle kardinaalselt ümber. Ma pean saama teha asju siis, kui mul on nende jaoks inspiratsiooni või ideid – nt. solfitundide ettevalmistamine – ma tahan loovalt läheneda, et sellest oleks kasu mulle ja õpilastele. Aga siis öeldakse:”Ei, enne teed sa seda, seda, seda,…” jne. Oh, õnneks saan nüüd rahulikult inglise keelt edasi õppida. Päris põnev on – kas saan hakkama või ei. Väljakutse. Ja tunnidki on ette valmistatud, nagu peab (s.t. nii, nagu antud õpetajatele võiks meelt mööda olla).
Igatahes olen ma lootusrikas. Mind võeti mu omas muusikakoolis väga soojalt vastu. Kõikidega saab oma plaanidest rääkida ja olla kindel, et abi ja juhatus on teel JA JÕUAB KA KOHALE!
Ma ei ole just kerge inimeseloom, kellega suhelda, aga olen oma vigadest teadlik. Ei tohi aga lasta end maha tallata. Ei nendel siin ega temal seal.
Ehh, palavik, palavik, lase mind lahti,…homme on vaja tööd teha!

Sõbrad, olge terved, ma ei tule teid nakatama. 🙂

Read Full Post »