Kahju on kuidagi. Ootasin nii väga, et need jõulukesed kord saabuks, aga täna on küll tühi ja nukker olla. Ega inimesi bussi peale saata polegi lõbus.
Igatahes – nüüd tööle! Vaja kõiki oma pille mängida ja võib-olla mõnda neist ka parandada. Muusikainstrumendid on nagu sõbrad: nad hingavad, tunnevad, muudavad end vastavalt olukorrale; ka neil võib hääl ära minna, ka nemad võivad murda luu või küüne, kukkuda, nutta, andeks anda,… Aga nad ei vea nii tihti alt kui inimesed. Ikkagi: ma armastan inimesi just sellistena, nagu nad on. Ja ilmselt on see ka mu suurim rist ja viletsus. 😉
Ja ongi pühad läbi
29. dets. 2010 Autor folkar
Lisa kommentaar